Lahtiolekuajad

Kallid kliendid!

 

Rakvere Loomakliinik on 14. oktoobril avatud 11:00-ni.

Erakorralise arstiabi saamiseks pöörduge palun Tallinnasse Loomade Kiirabikliinikusse Mustamäe tee 44, tel. 5023191, 6671755

Kuu parim paraneja – Supsik

Supsik saabus meie kliinikusse väga kehvas seisus. Keegi ei tea, mis temaga juhtuda võis. Kassike oli kuus päeva kadunud, kuid õnneks leidis ta ise kodutee üles. Kui peremees Supsiku sellisena leidis kiirustas ta esimesel võimalusel kliinikusse. Vaesekese parem tagumine käpp oli niivõrd palju vigastada saanud, oli tugevas põletikus ning osaliselt elutuks muutunud. Õnneks Supsikul sisemisi vigastusi ei esinenud, kuid kahjuks tema käppa  enam päästa ei õnnestunud – see tuli amputeerida. Operatsioon oli edukas. Juba järgmisel päeval näitas Supsik paranemise märke. Tänaseks on Supsik kenasti paranenud ning lippab ringi nagu midagi poleks olnudki.

Rakvere Loomakliinik otsib osalise tööajaga loomaarsti assistenti!

Rakvere Loomakliinik otsib enda töökasse kollektiivi osalise tööajaga loomaarsti assistenti!

Sobid kandidaadiks kui:

  • armastad loomi ja tunned end loomade juures vabalt
  • oled hea suhtleja ning alati valmis koostööks
  • oled kohusetundlik ja töökas
  • valdad hästi eesti keelt

Tööülesanneteks on loomaarstide abistamine, meditsiiniliste protseduuride teostamine, patsientide eest hoolitsemine, ruumide ja sisseseadete korrastamine, klienditeenindus.

 

Kandideerimiseks palume saata CV e-maili teel kadri.allika@rakvereloomakliinik.ee

Tutvu meiega www.rakvereloomakliinik.ee

Puugid võivad olla ohtlikud ka koertele!

Kevadel koos tärkava loodusega muutuvad aktiivseks ka puugid. Esimesed puugid võivad ennast ilmutada juba märtsikuus, nende arvukus kasvab ilmade soojenedes ning puugid püsivad aktiivsetena hilissügiseni.

Inimestele võivad puugid olla ohtlikud, samamoodi ka loomadele, eeskätt koertele.
Puukide poolt siirutatavate haiguste levik maailmas on piirkonniti erinev, sõltudes kliimast ja puugiliigist.
Eestis esineb koertel puukide poolt ülekanduvatest haigustest peamiselt borrelioosi ja anaplasmoosi.

Kesk- ja Lõuna-Euroopas reisivaid loomi võib ohustada haigus nimega babesioos.
Borrelioosi puhul on tegemist bakteriaalse haigusega. Sellesse haigestumise puhul võivad haigussümptomid ilmneda alles nädalate või kuude pärast peale nakatumist. Haigustunnused on mittespetsiifilised: võib esineda palavikku, isutust, loidust ja lonkamist. Sümptomid ei pruugi esineda üheaegselt. Borrelioos on ravitav, kuid harvadel juhtudel võib haigus jääda krooniliseks ning uuesti avalduda.

Lemmikloomi ohustab ka anaplasmoos.
Anaplasmoos on jällegi mittespetsiifiliste sümptomitega. Võib esineda palavikku, loidust, isutust ja liigeste kangust. Haigestumine toimub tavaliselt 1-2 nädalat peale nakatumist. Haigus on kergesti ravitav. Kliiniliselt on haigused omavahel eristamatud ning spetsiifiliste haigustunnuste puudumise tõttu tõenäoliselt aladiagnoositud. Küll aga on mõlemad haigused lihtsa veretesti alusel kindlaks määratavad.

Haigestumise vältimiseks on vajalik puukide tõrjumine.
Vahendeid on erinevaid, nende valik sõltub eelkõige koera eluviisist ja harjumustest ning loomaomaniku rahakotist – turjatilgad, kaelarihmad, suukaudsed tabletid. Puugitõrje vahendite mehhanism on erinev: osad peletavad ja tõrjuvad, teised surmavad kinnitunud puugi enne kui toimub haiguste ülekandumine. Puugirohtudel on kindel toimeaeg: enamasti 1 kuu, kaelarihmadel pikem (sõltudes rihmast 4-8 kuud), seda on oluline jälgida selleks, et tagada pidev kaitse.

Parem karta kui kahetseda.
Loomad, kes rohkem looduses liiguvad: metsas ja pika rohu sees on kindlasti rohkem ohustatud, kuid puuke võib vabalt saada ka linnatänavatelt, parkidest ja niidetud aedadest. Seetõttu oleks oluline teostada puugitõrjet kõikidel väljaskäivatel koertel. Puugitõrjet oleks soovituslik teostada märtsist oktoobri-novembrini.

Dr. Kadri Allika

Innavastased hormoonid rikuvad tervist

Kassid võivad aastas ilmale tuua mitmeid pesakondi. Soovimatute järglaste ärahoidmiseks on võimalik kassid steriliseerida, hoida neid tubasena või anda innavastaseid hormoone.

Steriliseerimise käigus eemaldatakse kassidelt emakas ja munasarjad. Kaovad ära innatunnused ja loom enam ei tiinestu. Sigimisvõimetu loom elab sama täisväärtuslikku ja õnnelikku elu kui kõik teisedki.

Kui anda innavastaseid hormoone, siis see lükkab inda pidevalt edasi. Kui tabletid ära jätta, siis algab uus jooksuaeg. Innavastaste hormoontablettide pidev andmine põhjustab  loomale varem või hiljem terviseprobleeme. Oma igapäevatöös tuleb meil sageli kokku puutuda vanemate kassidega, kellel on piimanäärme kasvajad või emakapõletikud. Enamjaolt on olnud tegemist kassidega, kellele on hormoontablette antud aastaid. Tasub veel äramainimist, et piimanäärme kasvajad on sageli halvaloomulised, võivad anda siirdeid teistesse organitesse ja peale opereerimist on taastekke oht suurem. Emakapõletike ja kasvajate ravis annab parima tulemuse operatsioon. Selliste probleemide käes piinlevad kassid on juba paraku vanad ja operatsioon võib olla eluohtlik ning kindlasti kallim kui tavaline steriliseerimine.

Kätt südamele pannes soovitame mitte kasutada innavastaseid hormoone kuna nende manustamisega esineb sageli kõrvaltoimeid.

Koer ja kondid

Vanasti ja veel praegugi ollakse arvamusel, et kont on üks õige koera toit või maiuspala.

Sellise väite võiks õige mitmel moel ümber lükata. Loomakliiniku igapäeva elus näeme sageli seda, millist kurja kont koerale teha võib.

Sagedasti põhjustab kondi söömine päris korraliku kõhukinnisuse. Roojamassid on väga tugevad ja suured ning tihtipeale ei saagi loom nende väljutamisega ise hakkama. Ehk tuleb teha klistiiri. Kui koer ei saa õigeaegselt abi võib asi palju koledamaks minna. Pika punnitamise tagajärjel võib tekkida lahkliha song.

Kondid maos ja soolestikus edasi ei lagune. Sellisena nagu loom need alla neelab, sellisena need soolestikus liiguvad. Kondikillud ja -tükid on tihtipeale teravate servadega. Soolestikus liikudes võivad need soolt vigastada ja hullematel juhtudel läbi sooleseina torkuda. Viimasel on tõsised tagajärjed, mis vajab juba kirurgilist sekkumist.

Kondi söömine võib põhjustada koerale mitmeid vaevuseid. Selleks, et neid ei tekiks ei tohiks lihtsalt koerale konti anda.

Putukahammustused

Suveperioodil on meie kliimas liikvel rohkelt erinevaid putukaid. Tihtipeale saavad neilt nõelata/hammustada ka lemmikloomad. Iseenesest ei ole see neile eluohtlik. Ohtlikuks võib kujuneda kui hammustuskoht asetseb pea-, neelu- või kõripiirkonnas. Nendesse kohtadesse tekkiv turse võib hakata takistama hingamist. Kui näha on kiiresti arenevat turset/paistetust tuleb kindlasti koheselt pöörduda oma loomaarsti juurde. Väga harvadel juhtudel võib loomal tekkida anafülaktiline šokk, mis samuti vajab kohest arstiabi.

Putukahammustuste kohale võib tekkida ka nahapõletik. Mis samamoodi ei vääri vähem tähelepanu.

Kui loom joob palju vett

Suurenenud veejoomist võivad põhjustada mitmed terviseprobleemid. Selle taga võib olla suhkruhaigus, neeruprobleemid, põletikuline protsess organismis (eriti mädaemaka puhul) ja hormonaalsed häired.

Nimetatud haiguste puhul suureneb ka urineerimissagedus. Haiguse alguses võivad olla liigne veejoomine ja urineerimine ainsateks tunnusteks. Haiguse varajase diagnoosimise korral on meil võimalik korrektse ravi ja dieedimuudatustega looma eluiga ning head enesetunnet pikendada.

Kui märkate, et peate sagedamini oma lemmiku veenõud täitma ja loom küsib tihemini välja, siis peaksite oma loomaarsti juurde pöörduma.

Mädaemakas ehk püometra

Mädaemakas on emasloomadel esinev emakapõletiku erivorm. Sagedamini esineb seda koertel, kuid tuleb ette ka kassidel. Selline seisund võib tekkida enamasti vanematel emastel koertel  4-10 nädalat  peale jooksuaega.

Aja jooksul täitub emakas lima ja mädase nõrega. Põletiku põhjustavad bakterid, mis satuvad emakasse innaajal, siis kui emakakael on avatud. Samuti on täheldatud mädase emakapõletiku teket innavastaste hormoonpreparaatide pikaajalise kasutamise tagajärjel.

Peamiseks põhjuseks, miks loomaomanikud arsti juurde pöörduvad on mädase nõre vool tupest. Lisaks võib esineda suurenenud veejoomist, isutust, aktiivsuse langust, oksendamist. Kõikidel juhtudel ei pruugigi olla tupest nõrevoolu, seda siis, kui on tegemist suletud emakakaelaga.

Tegemist on väga tõsise terviseprobleemiga, mis vajab viivitamatut sekkumist. Selline seisund võib kiiresti üle minna veremürgituseks, millest on looma raske välja tuua ja võib lõppeda surmaga.

Parima ravitulemuse annab kirurgiline ravi, mille käigus mädakolle ehk emakas eemaldatakse. Medikamentoosne (antibiootikumidega) ravi võib anda tulemusi, kuid suure tõenäosusega tekib probleem peale järgmist jooksuaega uuesti ja veel tõsisemalt.

Steriliseerimisest ja kastreerimisest

Kasse ja koeri steriliseeritakse eelkõige selleks, et ära hoida soovimatuid pesakondi ning vältida jooksuajast tingitud käitumist.

Emased kassid võivad poegi tuua mitmel korral aastas. Nad ei planeeri oma tegevust, vaid käituvad instinktiivselt. Sage poegimine võib kassi organismi koormata. Ja kindlasti tekib mure sellega, mida teha kassipoegadega – uut kodu on neile raske leida. Kodune hukkamine on tänapäeval seadusega keelatud. Steriliseerimiseks on erinevaid võimalusi. Hormoontabletid ja-süstid või operatsioon. Põhimõtteliselt saab kassi ka lihtsalt toas või puuris kinni hoida, aga kes on seda proovinud, teab missugune kõrvulukustav kaebamine innaajal lahti läheb. Mõistagi ei saa me rääkida mistahes steriliseerimisest loomade puhul, keda soovitakse kasutada aretuses. Sellisel juhul ei soovita aga kindlasti ka mitte mingeid hormoonravimeid tarbida.

Paljud omanikud ei taha oma kassi nö „rikkuda“ ning otsustavad innavastaste tablettide kasuks. Tablettide andmisega lükkame inda pidevalt edasi, mitte ei saavuta jäädavat tulemust. Hormoontabletid võivad pikaajalise kasutamise tagajärjel põhjustada piimanäärme kasvajaid, mädaemakat ja teisi terviseprobleeme. Tasub ära mainida, et kassi piimanäärme kasvajatest on ca 90% halvaloomulised. Selliste haigusnähtude esinemisel on lõikus möödapääsmatu, aga paljudel juhtudel oleme juba põhjustanud kassi tervisele pöördumatud kahjustused. Üldiselt kehtivad nii kassile kui koerale samad printsiibid ja ka sarnased tagajärjed.

Selle kõige vältimiseks on looma steriliseerimine/kastreerimine parim lahendus ja seda on mõistlik teha tervele noorele loomale vältimaks soovimata pesakondi ja hilisemaid terviseriske. Steriliseerimise käigus eemaldatakse emakas ja munasarjad, kastreerimise käigus munandid. Seoses suguhormoonide puudumisega kaovad kõik innatunnused ning loom ei tiinestu enam.

Kastreerimist teostatakse isastele loomadele. Isaste kasside puhul on peamiseks kastreerimise põhjuseks oma territooriumi uriiniga märgistamine. Kastreerimine üldjuhul selle probleemi kõrvaldab. Peale kastreerimist ei tunne isane kass enam emaste vastu huvi, jäävad ära pulmaskäimised ja sellega seotud sagedased vigastused. Isaste koerte puhul on kastreerimine seotud nii sugulise kui ka muude käitumisprobleemidega.

Sigimisvõimetu loom elab täpselt sama täisväärtuslikku ja õnnelikku elu kui teised!