Lahtiolekuajad

Kallid kliendid!
 
Rakvere Loomakliinik on 11. veebruaril avatud 15:00-ni.
 
Erakorralise arstiabi saamiseks pöörduge palun Tallinnasse Loomade Kiirabikliinikusse Mustamäe tee 44, tel. 5023191, 6671755

Kuu paraneja -Betty

Ühel õhtul muutus Betty isutuks. Tekkis ilavool ja oksendamine. Järgmisel päeval oli Betty loid, ei tahtnud süüa ega juua ning oksendas endiselt. Betty omanikud pöördusid selle murega meie kliinikusse .

Kliinikus oli Bettyl palavik ning peale lähemat uurimist oli kahtlus, et kass on endale midagi sisse söönud. Nimelt oli Betty eelnevalt mänginud jõuluehetega ja oli võimalik, et kass võis midagi alla neelata.

Teostatud röntgenpildil oli näha võõrkeha. Bettyle tuli teha operatsioon.

Operatsiooni käigus avati kõhuõõs ning sool. Soolest eemaldati karda meenutav peenike traadipundar. Operatsioon oli edukas.

Sama päeva õhtul näitas Betty juba paranemise märke. Järgmisel päeval toodi kiisu veel kliinikusse  ravile. Betty hakkas sööma ning lubasime kassi kodusele  ravile.

Betty taastus operatsioonist kiiresti ja tunneb ennast tänaseks väga hästi.

Kuu paraneja – Fredi

15-aastane Fredi pöördus kliinikusse seoses oksendamise ja isutusega, mis võisid olla tingitud sellest, et ta sai eelnevalt konte toiduks. Samuti oli omanikel kahtlus, et Fredit võib vaevata kontide söömise tagajärjel tekkinud kõhukinnisus. Fredi, kes muidu võõraid ei sallinud, lasi kehvast enesetundest tingituna peaaegu kõigil end katsuda.

Röntgenipildil oli näha, et kondid polnud Fredil õnneks antud terviseproleeme põhjustanud. Vereproovist tuli aga välja, et koeral olid tõusnud põletiku- ja neerunäitajad ning leptospiroosi kiiretest oli positiivne, mis tähendas seda, et Fredi isutuse, oksendamise ja kehva enesetunde põhjuseks oli hoopis haigus nimega leptospiroos.

Alustasime Fredil kiiresti raviga, sest leptospiroos on koertel kahjuks surmaga lõppev haigus. Fredi enesetunne paranes mõne päeva möödudes pärast raviga alustamist.


Leptospiroos on bakteri poolt põhjustatud haigus, mis nakkub ka inimestele, st tegu on zoonootilise haigusega! Põhilisteks haigustekitajate kandjateks on närilised, kellega oli kokkupuude ka Fredil olnud. Haigust esineb sagedamini soojadel ja niisketel aastaaegadel ning koerad võivad nakatuda ka juues vett seisvatest veekogudest nagu poriloigud, kuhu nakatunud närilised on urineerinud. Antud haigusel on väga palju erinevaid sümptomeid – lisaks eelnimetatud sümptomitele võib esineda nt palavikku, loidust, hingamis- ja silmaprobleeme, liigset joomist ja urineerimist.

Leptospiroosi vastu on võimalik lasta oma koeri vaktsineerida, aga meeles peab pidama, et vaktsiin kaitseb kuni nelja enamlevinud serogrupi tüvede vastu, st vaktsineerimine ei välista haigestumist, aga tõenäosus haigsetumisest kergemini tervistuda on palju suurem.

Loomaomanik peab jälgima elementaarseid hügieeninõudeid ja vältima, et tema nahk ja limaskestad ei puutuks kokku nakatunud looma uriiniga. Vajadusel tuleb konsulteerida oma perearstiga.

Tänaseks on Fredi hea enesetunne taastunud ning tunneb ennast hästi!

Rakvere Loomakliinik pakub tööd loomaarstile

Hea kolleeg,

Rakvere Loomakliinik otsib enda töökasse kollektiivi väikeloomaarsti!

 

Rakvere Loomakliiniku ajalugu ulatub aastasse 1996 ning on sellest ajast alates läbinud tohutu arengu tänu suurele pühendumisele ja tublidele inimestele.

Meil on olemas vajalik aparatuur patsientide teenindamiseks, mis aitab meie personalil haigusi diagnoosida ning õiget ravi määrata.

 

Rakvere Loomakliinik pakub:

  • vastutusrikast ja huvitavat tööd graafiku alusel
  • sobib nii täis- kui ka osaline tööaeg
  • võimalust koolitada end Eestis ja välismaal
  • kaasaegseid töötingimusi

 

Kandideerimiseks palume saata CV e-maili teel kadri.allika@rakvereloomakliinik.ee

Lisainfo:

  • 3227707 või 5247 847
  • kadri.allika@rakvereloomakliinik.ee

Vaata meie tegemisi www.rakvereloomakliinik.ee

 

Oktoobri paraneja – Simba

Simba pöördus Rakvere Loomakliinikusse seoses pikemat aega kestnud isutuse, kõhupiirkonna suurenemise, sabaaluse lakkumisega ning vahepeal esinenud oksendamise ja liigse urineerimisega.

Ülevaatusel täheldasime, et tõesti pisikese Simba kõhupiirkond on liigselt suur. Röntgenipildil oli näha väga suur emakavari, mida tervel loomal nägema ei peaks. Lisaks olid vereproovis põletikunäitajad tugevalt tõusnud.

Kuna Simba oli juba eelnevalt saanud põletikuvastaseid ravimeid, mis polnud emakapõletikku välja ravinud, siis otsustasime Simba steriliseerida, mille käigus eemaldas kirurg põletikulise emaka koos munasarjadega.

Pärast operatsiooni oli Simba väga kurnatud ning seetõttu tuli Simba järgmisel päeval kliinikusse veel jälgimisele ja vedelikteraapiale. Juba järgmisel päeval tundis Simba end paremini ja jätkas edasi kodust ravi.

Tänaseks on Simba enesetunne taastunud, ta sööb hästi ja on elav!

Kuu parim paraneja – Supsik

Supsik saabus meie kliinikusse väga kehvas seisus. Keegi ei tea, mis temaga juhtuda võis. Kassike oli kuus päeva kadunud, kuid õnneks leidis ta ise kodutee üles. Kui peremees Supsiku sellisena leidis kiirustas ta esimesel võimalusel kliinikusse. Vaesekese parem tagumine käpp oli niivõrd palju vigastada saanud, oli tugevas põletikus ning osaliselt elutuks muutunud. Õnneks Supsikul sisemisi vigastusi ei esinenud, kuid kahjuks tema käppa  enam päästa ei õnnestunud – see tuli amputeerida. Operatsioon oli edukas. Juba järgmisel päeval näitas Supsik paranemise märke. Tänaseks on Supsik kenasti paranenud ning lippab ringi nagu midagi poleks olnudki.

Puugid võivad olla ohtlikud ka koertele!

Kevadel koos tärkava loodusega muutuvad aktiivseks ka puugid. Esimesed puugid võivad ennast ilmutada juba märtsikuus, nende arvukus kasvab ilmade soojenedes ning puugid püsivad aktiivsetena hilissügiseni.

Inimestele võivad puugid olla ohtlikud, samamoodi ka loomadele, eeskätt koertele.
Puukide poolt siirutatavate haiguste levik maailmas on piirkonniti erinev, sõltudes kliimast ja puugiliigist.
Eestis esineb koertel puukide poolt ülekanduvatest haigustest peamiselt borrelioosi ja anaplasmoosi.

Kesk- ja Lõuna-Euroopas reisivaid loomi võib ohustada haigus nimega babesioos.
Borrelioosi puhul on tegemist bakteriaalse haigusega. Sellesse haigestumise puhul võivad haigussümptomid ilmneda alles nädalate või kuude pärast peale nakatumist. Haigustunnused on mittespetsiifilised: võib esineda palavikku, isutust, loidust ja lonkamist. Sümptomid ei pruugi esineda üheaegselt. Borrelioos on ravitav, kuid harvadel juhtudel võib haigus jääda krooniliseks ning uuesti avalduda.

Lemmikloomi ohustab ka anaplasmoos.
Anaplasmoos on jällegi mittespetsiifiliste sümptomitega. Võib esineda palavikku, loidust, isutust ja liigeste kangust. Haigestumine toimub tavaliselt 1-2 nädalat peale nakatumist. Haigus on kergesti ravitav. Kliiniliselt on haigused omavahel eristamatud ning spetsiifiliste haigustunnuste puudumise tõttu tõenäoliselt aladiagnoositud. Küll aga on mõlemad haigused lihtsa veretesti alusel kindlaks määratavad.

Haigestumise vältimiseks on vajalik puukide tõrjumine.
Vahendeid on erinevaid, nende valik sõltub eelkõige koera eluviisist ja harjumustest ning loomaomaniku rahakotist – turjatilgad, kaelarihmad, suukaudsed tabletid. Puugitõrje vahendite mehhanism on erinev: osad peletavad ja tõrjuvad, teised surmavad kinnitunud puugi enne kui toimub haiguste ülekandumine. Puugirohtudel on kindel toimeaeg: enamasti 1 kuu, kaelarihmadel pikem (sõltudes rihmast 4-8 kuud), seda on oluline jälgida selleks, et tagada pidev kaitse.

Parem karta kui kahetseda.
Loomad, kes rohkem looduses liiguvad: metsas ja pika rohu sees on kindlasti rohkem ohustatud, kuid puuke võib vabalt saada ka linnatänavatelt, parkidest ja niidetud aedadest. Seetõttu oleks oluline teostada puugitõrjet kõikidel väljaskäivatel koertel. Puugitõrjet oleks soovituslik teostada märtsist oktoobri-novembrini.

Dr. Kadri Allika

Innavastased hormoonid rikuvad tervist

Kassid võivad aastas ilmale tuua mitmeid pesakondi. Soovimatute järglaste ärahoidmiseks on võimalik kassid steriliseerida, hoida neid tubasena või anda innavastaseid hormoone.

Steriliseerimise käigus eemaldatakse kassidelt emakas ja munasarjad. Kaovad ära innatunnused ja loom enam ei tiinestu. Sigimisvõimetu loom elab sama täisväärtuslikku ja õnnelikku elu kui kõik teisedki.

Kui anda innavastaseid hormoone, siis see lükkab inda pidevalt edasi. Kui tabletid ära jätta, siis algab uus jooksuaeg. Innavastaste hormoontablettide pidev andmine põhjustab  loomale varem või hiljem terviseprobleeme. Oma igapäevatöös tuleb meil sageli kokku puutuda vanemate kassidega, kellel on piimanäärme kasvajad või emakapõletikud. Enamjaolt on olnud tegemist kassidega, kellele on hormoontablette antud aastaid. Tasub veel äramainimist, et piimanäärme kasvajad on sageli halvaloomulised, võivad anda siirdeid teistesse organitesse ja peale opereerimist on taastekke oht suurem. Emakapõletike ja kasvajate ravis annab parima tulemuse operatsioon. Selliste probleemide käes piinlevad kassid on juba paraku vanad ja operatsioon võib olla eluohtlik ning kindlasti kallim kui tavaline steriliseerimine.

Kätt südamele pannes soovitame mitte kasutada innavastaseid hormoone kuna nende manustamisega esineb sageli kõrvaltoimeid.

Koer ja kondid

Vanasti ja veel praegugi ollakse arvamusel, et kont on üks õige koera toit või maiuspala.

Sellise väite võiks õige mitmel moel ümber lükata. Loomakliiniku igapäeva elus näeme sageli seda, millist kurja kont koerale teha võib.

Sagedasti põhjustab kondi söömine päris korraliku kõhukinnisuse. Roojamassid on väga tugevad ja suured ning tihtipeale ei saagi loom nende väljutamisega ise hakkama. Ehk tuleb teha klistiiri. Kui koer ei saa õigeaegselt abi võib asi palju koledamaks minna. Pika punnitamise tagajärjel võib tekkida lahkliha song.

Kondid maos ja soolestikus edasi ei lagune. Sellisena nagu loom need alla neelab, sellisena need soolestikus liiguvad. Kondikillud ja -tükid on tihtipeale teravate servadega. Soolestikus liikudes võivad need soolt vigastada ja hullematel juhtudel läbi sooleseina torkuda. Viimasel on tõsised tagajärjed, mis vajab juba kirurgilist sekkumist.

Kondi söömine võib põhjustada koerale mitmeid vaevuseid. Selleks, et neid ei tekiks ei tohiks lihtsalt koerale konti anda.

Putukahammustused

Suveperioodil on meie kliimas liikvel rohkelt erinevaid putukaid. Tihtipeale saavad neilt nõelata/hammustada ka lemmikloomad. Iseenesest ei ole see neile eluohtlik. Ohtlikuks võib kujuneda kui hammustuskoht asetseb pea-, neelu- või kõripiirkonnas. Nendesse kohtadesse tekkiv turse võib hakata takistama hingamist. Kui näha on kiiresti arenevat turset/paistetust tuleb kindlasti koheselt pöörduda oma loomaarsti juurde. Väga harvadel juhtudel võib loomal tekkida anafülaktiline šokk, mis samuti vajab kohest arstiabi.

Putukahammustuste kohale võib tekkida ka nahapõletik. Mis samamoodi ei vääri vähem tähelepanu.