24. augustil oleme suletud

Kallid kliendid!
Rakvere Loomakliinik on 24. augustil suletud.
Erakorralise arstiabi saamiseks pöörduge palun Tallinnasse Loomade Kiirabikliinikusse Mustamäe tee 44, tel. 5023191, 6671755

Lahtiolekuajad

Kallid kliendid!

Rakvere Loomakliinik on:

20. augustil suletud

Ilusat püha!

 

Erakorralise arstiabi saamiseks pöörduge palun Tallinnasse Loomade Kiirabikliinikusse Mustamäe tee 44, tel. 5023191, 6671755

Lahtiolekuajad

Kallid kliendid!

Rakvere Loomakliinik on
23. veebruaril avatud 9:00 – 16:00
24. veebruaril suletud
Erakorralise arstiabi saamiseks pöörduge palun Tallinnasse Loomade Kiirabikliinikusse Mustamäe tee 44,
tel. 5023191, 6671755

Ilusat vabariigi aastapäeva!

Rakvere Loomakliinik pakub tööd loomaarstile

Hea kolleeg,

Rakvere Loomakliinik otsib enda töökasse kollektiivi väikeloomaarsti!

 

Rakvere Loomakliiniku ajalugu ulatub aastasse 1996 ning on sellest ajast alates läbinud tohutu arengu tänu suurele pühendumisele ja tublidele inimestele.

Meil on olemas vajalik aparatuur patsientide teenindamiseks, mis aitab meie personalil haigusi diagnoosida ning õiget ravi määrata.

 

Rakvere Loomakliinik pakub:

  • vastutusrikast ja huvitavat tööd graafiku alusel
  • sobib nii täis- kui ka osaline tööaeg
  • võimalust koolitada end Eestis ja välismaal
  • kaasaegseid töötingimusi

Kandideerimiseks palume saata CV e-maili teel kadri.allika@rakvereloomakliinik.ee

Lisainfo:

  • 3227707 või 5247 847
  • kadri.allika@rakvereloomakliinik.ee

Vaata meie tegemisi www.rakvereloomakliinik.ee

Prins lemmikloomatoidud

Kuu paraneja – Kitty

Kitty omanikud pöördusid kliinikusse kuna kiisu oli muutunud loiuks ja isutuks. Kliinikus ülevaatusel oli Kitty üsna pahur ja veidi sõjakas. Lähemal uurimisel selgus, et Kittyl oli emakapõletik. Samuti oli vereproovis näha kõrgeid põletikunäitajaid. Sellise põletiku parim ja kiireim ravi on operatsioon. Arvestades Kitty halba enesetunnet ja kehvasid verenäitajaid oli operatsioon mõnevõrra kõrgema riskiga. Õnneks läks operatsioon edukalt. Ka järgmisel päeval käis Kitty kliinikus tilguti all ning näitas välja paranemise märke.

Tänaseks on kiisu kenasti paranenud, kosunud ja üpriski rõõmsameelne.

Peale haigust ja operatsiooni on Kittyst saanud kaisukass, kes pererahvast musitab, kaissu poeb ja tänutäheks nurru lööb.

 

Kuu paraneja -Betty

Ühel õhtul muutus Betty isutuks. Tekkis ilavool ja oksendamine. Järgmisel päeval oli Betty loid, ei tahtnud süüa ega juua ning oksendas endiselt. Betty omanikud pöördusid selle murega meie kliinikusse .

Kliinikus oli Bettyl palavik ning peale lähemat uurimist oli kahtlus, et kass on endale midagi sisse söönud. Nimelt oli Betty eelnevalt mänginud jõuluehetega ja oli võimalik, et kass võis midagi alla neelata.

Teostatud röntgenpildil oli näha võõrkeha. Bettyle tuli teha operatsioon.

Operatsiooni käigus avati kõhuõõs ning sool. Soolest eemaldati karda meenutav peenike traadipundar. Operatsioon oli edukas.

Sama päeva õhtul näitas Betty juba paranemise märke. Järgmisel päeval toodi kiisu veel kliinikusse  ravile. Betty hakkas sööma ning lubasime kassi kodusele  ravile.

Betty taastus operatsioonist kiiresti ja tunneb ennast tänaseks väga hästi.

Kuu paraneja – Fredi

15-aastane Fredi pöördus kliinikusse seoses oksendamise ja isutusega, mis võisid olla tingitud sellest, et ta sai eelnevalt konte toiduks. Samuti oli omanikel kahtlus, et Fredit võib vaevata kontide söömise tagajärjel tekkinud kõhukinnisus. Fredi, kes muidu võõraid ei sallinud, lasi kehvast enesetundest tingituna peaaegu kõigil end katsuda.

Röntgenipildil oli näha, et kondid polnud Fredil õnneks antud terviseproleeme põhjustanud. Vereproovist tuli aga välja, et koeral olid tõusnud põletiku- ja neerunäitajad ning leptospiroosi kiiretest oli positiivne, mis tähendas seda, et Fredi isutuse, oksendamise ja kehva enesetunde põhjuseks oli hoopis haigus nimega leptospiroos.

Alustasime Fredil kiiresti raviga, sest leptospiroos on koertel kahjuks surmaga lõppev haigus. Fredi enesetunne paranes mõne päeva möödudes pärast raviga alustamist.


Leptospiroos on bakteri poolt põhjustatud haigus, mis nakkub ka inimestele, st tegu on zoonootilise haigusega! Põhilisteks haigustekitajate kandjateks on närilised, kellega oli kokkupuude ka Fredil olnud. Haigust esineb sagedamini soojadel ja niisketel aastaaegadel ning koerad võivad nakatuda ka juues vett seisvatest veekogudest nagu poriloigud, kuhu nakatunud närilised on urineerinud. Antud haigusel on väga palju erinevaid sümptomeid – lisaks eelnimetatud sümptomitele võib esineda nt palavikku, loidust, hingamis- ja silmaprobleeme, liigset joomist ja urineerimist.

Leptospiroosi vastu on võimalik lasta oma koeri vaktsineerida, aga meeles peab pidama, et vaktsiin kaitseb kuni nelja enamlevinud serogrupi tüvede vastu, st vaktsineerimine ei välista haigestumist, aga tõenäosus haigsetumisest kergemini tervistuda on palju suurem.

Loomaomanik peab jälgima elementaarseid hügieeninõudeid ja vältima, et tema nahk ja limaskestad ei puutuks kokku nakatunud looma uriiniga. Vajadusel tuleb konsulteerida oma perearstiga.

Tänaseks on Fredi hea enesetunne taastunud ning tunneb ennast hästi!

Oktoobri paraneja – Simba

Simba pöördus Rakvere Loomakliinikusse seoses pikemat aega kestnud isutuse, kõhupiirkonna suurenemise, sabaaluse lakkumisega ning vahepeal esinenud oksendamise ja liigse urineerimisega.

Ülevaatusel täheldasime, et tõesti pisikese Simba kõhupiirkond on liigselt suur. Röntgenipildil oli näha väga suur emakavari, mida tervel loomal nägema ei peaks. Lisaks olid vereproovis põletikunäitajad tugevalt tõusnud.

Kuna Simba oli juba eelnevalt saanud põletikuvastaseid ravimeid, mis polnud emakapõletikku välja ravinud, siis otsustasime Simba steriliseerida, mille käigus eemaldas kirurg põletikulise emaka koos munasarjadega.

Pärast operatsiooni oli Simba väga kurnatud ning seetõttu tuli Simba järgmisel päeval kliinikusse veel jälgimisele ja vedelikteraapiale. Juba järgmisel päeval tundis Simba end paremini ja jätkas edasi kodust ravi.

Tänaseks on Simba enesetunne taastunud, ta sööb hästi ja on elav!

Kuu parim paraneja – Supsik

Supsik saabus meie kliinikusse väga kehvas seisus. Keegi ei tea, mis temaga juhtuda võis. Kassike oli kuus päeva kadunud, kuid õnneks leidis ta ise kodutee üles. Kui peremees Supsiku sellisena leidis kiirustas ta esimesel võimalusel kliinikusse. Vaesekese parem tagumine käpp oli niivõrd palju vigastada saanud, oli tugevas põletikus ning osaliselt elutuks muutunud. Õnneks Supsikul sisemisi vigastusi ei esinenud, kuid kahjuks tema käppa  enam päästa ei õnnestunud – see tuli amputeerida. Operatsioon oli edukas. Juba järgmisel päeval näitas Supsik paranemise märke. Tänaseks on Supsik kenasti paranenud ning lippab ringi nagu midagi poleks olnudki.